EST  |  RUS  |  ENG
FOORUM
Vaata kõiki teemasid
Artiklid
1  2  3   Järgmine
22.11.2011

Ametiühingud kui kapitalismi kool ja majanduskasvu mootor

Meie tänase Eesti majandusmudeli suurim häda on see, et klassikalises mõttes turumajandus ei taha päris lõpuni toimida. Esmaseks hädaks on meie Eesti väiksus ja siseturu mahtude ning ka konkurentsi oluline piiratus enamikes valdkondades.

10.08.2011

Igale töökohale töötajate esindaja!

Eeskujulikku ettevõtlust on Eestis kombeks iseloomustada selliste sõnadega nagu “kaasaegne”, “läänelik”, “euroopalik”. Sama suunda väljendas Reformierakonna valimisprogrammi loosung “Eesti Põhjamaade tiigriks!”. Kahjuks aga ei taheta meil kuidagi omaks võtta Põhjamaadele ning Lääne-Euroopale põliselt omaseid väärtusi.

02.08.2011

Harri Taliga: Lõpp turubolševismile töösuhetes!

Turubolševism kui mõttelaad iseloomustab Ida-Euroopa riike, mis viimase kahe aastakümne jooksul lahkusid nn sotsialismileerist ning asusid rajama demokraatial ja turumajandusel põhinevat ühiskonda. Veidi lihtsustatult öeldes tähendab turubolševism kapitalismi kehtestamist bolševistlike meetodite abil.

15.06.2011

Lisaks seadusele peab töötaja end ka ise kaitsma

Uus töölepingu seadus on tekitanud paljudes töötajates tunde, nagu oleks neilt töösuhtes ära võetud igasugune kindlus ja kaitse. Ametiühingud puutuvad üha sagedamini kokku juhtumitega, kus tööandjad arvavad, et neil on õigus igal ajal ilma igasuguste tagajärgedeta töötaja koondada või tema töötasu vähendada.

30.04.2011

Tartu Vangla usaldusisik: “Igale probleemile leidub lahendus!”

29aastane Heiki Lill hakkas ametiühingu loomise peale mõtlema pärast seda, kui Tartu Vanglas tööle asudes mõningad töökorralduse kitsaskohad pikapeale tüütuks muutuma hakkasid. “Oli raskusi seaduses ettenähtud õppepuhkuse võtmisega, esinesid mõned küsitavad töösuhte lõppemised ja muid probleeme,” rääkis ta.

22.04.2011

Töösuhted – mäng ühte väravasse?

2009.a. suvel jõustunud töölepingu seaduse senine rakendamine on märgatavalt muutnud paljude tööandjate hoiakut, mis valdavalt avaldub üleolevas suhtumises „ma võin karistamatult teha kõike, mida heaks arvan ning mind ei takista mingi seadus”.

27.02.2011

Tõnu Vare: iga liige peaks juurde tooma ühe uue liikme

1991. aasta märtsis võeti Ametiühingute Keskliitu lehetoimetajana tööle 35aastase ajakirjanikustaažiga Tõnu Vare, kes juhtis keskliidu pressisuhteid kümme aastat. Pärast kümne- aastast eemalolekut, aastal 2011, naasis Tõnu Vare ametiühingutesse – jaanuarist alates juhib ta Eesti Metsatöötajate Ametiühingut.

16.12.2010

Kiirabijuhtide pealik: ametiühingurakend liikugu ikka ühes suunas

Transpordi Ametiühingu kiirabisektsiooni juhataja Aim Uibo on pidanud elu jooksul mitut põnevat ametit – olnud näiteks piirivalves allohvitser ja konvoeerinud vange.

15.12.2010

Kuidas vähendada meeste ja naiste palgavahet?

Eestis juurdunud ettevõtlusmudelis on valitsevaks detsentraliseeritud ja dereguleeritud palgakujunemise mehhanism, sageli kasutatakse töö tulemuslikkusest sõltuvaid palgasüsteeme. See tähendab, et palga suurus ei ole määratletud mingite kindlate raamidega, vaid sõltub palju sellest, millise mulje töötaja palkamise hetkel tööandjale jätab, kui suurt palka ta ise küsib jne. Sellises keskkonnas üldjuhul meeste ja naiste palgavahed säilivad või isegi suurenevad.

05.11.2010

Piret Kruuser: Tööandjad kasutavad ära eestlaste argust

Ametiühingujuhina olen põnevusega jälginud hiljutisi avalikke pöördumisi ning olen siiralt üllatunud, kui kahtlevalt ja vahel lausa vaenulikult suhtuvad eestlased kollektiivse survestamise temaatikasse.