Meie tänase Eesti majandusmudeli suurim häda on see, et klassikalises mõttes turumajandus ei taha päris lõpuni toimida. Esmaseks hädaks on meie Eesti väiksus ja siseturu mahtude ning ka konkurentsi oluline piiratus enamikes valdkondades.

Eeskujulikku ettevõtlust on Eestis kombeks iseloomustada selliste sõnadega nagu “kaasaegne”, “läänelik”, “euroopalik”. Sama suunda väljendas Reformierakonna valimisprogrammi loosung “Eesti Põhjamaade tiigriks!”. Kahjuks aga ei taheta meil kuidagi omaks võtta Põhjamaadele ning Lääne-Euroopale põliselt omaseid väärtusi.

Turubolševism kui mõttelaad iseloomustab Ida-Euroopa riike, mis viimase kahe aastakümne jooksul lahkusid nn sotsialismileerist ning asusid rajama demokraatial ja turumajandusel põhinevat ühiskonda. Veidi lihtsustatult öeldes tähendab turubolševism kapitalismi kehtestamist bolševistlike meetodite abil.

Uus töölepingu seadus on tekitanud paljudes töötajates tunde, nagu oleks neilt töösuhtes ära võetud igasugune kindlus ja kaitse. Ametiühingud puutuvad üha sagedamini kokku juhtumitega, kus tööandjad arvavad, et neil on õigus igal ajal ilma igasuguste tagajärgedeta töötaja koondada või tema töötasu vähendada.

29aastane Heiki Lill hakkas ametiühingu loomise peale mõtlema pärast seda, kui Tartu Vanglas tööle asudes mõningad töökorralduse kitsaskohad pikapeale tüütuks muutuma hakkasid. “Oli raskusi seaduses ettenähtud õppepuhkuse võtmisega, esinesid mõned küsitavad töösuhte lõppemised ja muid probleeme,” rääkis ta.

2009.a. suvel jõustunud töölepingu seaduse senine rakendamine on märgatavalt muutnud paljude tööandjate hoiakut, mis valdavalt avaldub üleolevas suhtumises „ma võin karistamatult teha kõike, mida heaks arvan ning mind ei takista mingi seadus”.

1991. aasta märtsis võeti Ametiühingute Keskliitu lehetoimetajana tööle 35aastase ajakirjanikustaažiga Tõnu Vare, kes juhtis keskliidu pressisuhteid kümme aastat. Pärast kümne- aastast eemalolekut, aastal 2011, naasis Tõnu Vare ametiühingutesse – jaanuarist alates juhib ta Eesti Metsatöötajate Ametiühingut.

Transpordi Ametiühingu kiirabisektsiooni juhataja Aim Uibo on pidanud elu jooksul mitut põnevat ametit – olnud näiteks piirivalves allohvitser ja konvoeerinud vange.

Eestis juurdunud ettevõtlusmudelis on valitsevaks detsentraliseeritud ja dereguleeritud palgakujunemise mehhanism, sageli kasutatakse töö tulemuslikkusest sõltuvaid palgasüsteeme. See tähendab, et palga suurus ei ole määratletud mingite kindlate raamidega, vaid sõltub palju sellest, millise mulje töötaja palkamise hetkel tööandjale jätab, kui suurt palka ta ise küsib jne. Sellises keskkonnas üldjuhul meeste ja naiste palgavahed säilivad või isegi suurenevad.

Ametiühingujuhina olen põnevusega jälginud hiljutisi avalikke pöördumisi ning olen siiralt üllatunud, kui kahtlevalt ja vahel lausa vaenulikult suhtuvad eestlased kollektiivse survestamise temaatikasse.