EST  |  RUS  |  ENG
Tasub teada

 

Töötajate õigused ja kohustused on kirjas mitmetes seadustes, aga ka lepingutes. Kuigi peamine leping töötaja ja tööandja vahel on individuaalne tööleping, on paljude töötajate minimaalsed töötingimused kokku lepitud ka kollektiivlepingutes. Et Su tööelu hästi laabuks, oleks hea kõigi nendega tutvust teha.
Tööelu puudutavad reeglid on küllalt keerulised. Meie veebilehelt leiad olulisemad märksõnad. Kindlasti aitavad Sind küsimuste tekkimisel Sinu kolleegid, Sinu töökoha ametiühingu usaldusisik. Ja loomulikult on Sul ametiühingu liikmena alati võimalus pöörduda oma ametiühingu liidu poole.

 

Vii end kurssi!

Vaata 2013. aasta usaldusisiku päeva ettekandeid ja parimate autasustamist!

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Töötajate rühma deklaratsioon

Millised tulemused on toonud palkade kärpimine Euroopa riikidele?

ETUI (Euroopa Ametiühingute Instituut) on töötanud välja palgakaardi, mis näitab Euroopa Liidu palgakärbete poliitika tulemust. Vaatluse all on periood 2000-2012. Sellega saab tutvuda lingil:

http://www.etui.org/Topics/Crisis/Wage-development-infographic

Kommentaariks: enamuses Euroopa liikmesriikides suureneb tööpuudus, palgad langevad, kasvav osa Euroopa rahvastikust seisab silmitsi vaesusriskiga. Palkade langus toimus 15 riigis. Dramaatilisem oli reaalpalga langus abiprogramme vajanud riikides. Enamuses riikides toimud palga osakaalu langus annab tunnistust tulude ümberjaotusest tööjõult kapitalile. 

 

Kutsekoja Uudised

Võrdõigusvoliniku uudised

Tööandjate keskliidu uudised

 

Miinimumpalgast meil ja mujal

Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kirjutasid oktoobri lõpus alla töötasu alammäära kokkuleppele 2016. Ja 2017. aastaks. Töötasu alammäär 2016.aastaks on 430 eurot kuus ja 2,54 eurot tunnis ning 2017.aastaks 470 eurot kuus ja  2,78 eurot tunnis. Töötasu alammäär tõuseb seega  järgneval aastal 10,3 ja ületuleval aastal 9,3 protsenti. Töötasu alammäära osakaal keskmises palgas on vastavalt prognoosidele  vastavalt 39,2 ja 40,7 protsenti keskmisest palgast. Arvestades, et tänavu II kvartalis oli mediaanpalk Maksu- ja Tolliameti andmetel 794 eurot kuus, moodustab uus miinimumpalk 54 % mediaanist. Teatavasti on Euroopa ametiühingud seadnud eesmärgiks, et miinimumpalk moodustaks 60% mediaanpalgast. Siinkohal veidi statistikat miinimumpalkadest Euroopas (allikas: Eurostat).

Miinimumpalgad Euroopas (jaanuaris 2015)

Miinimumpalgad jagunevad kolme gruppi, neist madalamad (kuni 500 eurot) on miinimumpalgad järgmistes riikides:  Bulgaaria € 184, Rumeenia € 218, Leedu € 300, Tšehhi Vabariik € 332, Ungari € 333, Läti € 360, Slovakkia €  380, Eesti € 390, Horvaatia € 396, Poola € 410. Viies riigis jääb miinimumpalk vahemikku 500 kuni 1000 eurot: Portugal € 589, Kreeka €684, Malta € 720, Hispaania € 757, Sloveenia € 791. Riigid, kus miinimumpalk ulatub tublisti üle 1000 euro on Suurbritannia € 1379, Prantsusmaa € 1462, Saksamaa € 1473, Belgia ja Holland mõlemad € 1502, Luksemburg € 1923. Võrdluseks – USAs on miinimumpalk € 1035 eurot kuus.

Miinimumpalk väljendatuna ostujõu standardites 

Vahe miinimumpalga tasemete vahel riigiti on märgatavalt väiksem, kui võtta arvesse erinevusi riikide hinnatasemes.  Riikides, kus miinimumpalk eurodes oli suhteliselt madal, oli ka hinnatase madal ja seega oli miinimumpalk ostujõu standardis väljendatuna suhteliselt kõrge. Seevastu riikides, kus miinimumpalk eurodes oli suhteliselt kõrge, oli ka hinnatase kõrgem ja seetõttu oli miinimumpalk ostujõu standardis väljendatuna suhteliselt madal. Hinnataseme kohandus vähendab osaliselt riikide vahelisi märgatavaid lahknevusi, mida näeme  eurodes väljendatud miinimumpalga puhul. ELi liikmesriikide miinimumpalga vaheline ebavõrdsus vähenes näitajalt, mis oli eurodes kümnekordne, ostujõu standardis väljendatuna neljakordseks vaheks. ELi liikmesriikide hulgas jäid miinimumpalgad vahemikku 380 ostujõu standardi ühikut kuus (Bulgaaria) kuni 1 561 ostujõu standardi ühikut kuus (Luksemburg).  Ümberarvestus eurodest ostujõu standardi ühikuteks muudab ka riikide järjestust. Suurimaid erinevusi eurodes ja ostujõu standardis väljendatud kuupalga alammäära vahel täheldati Eestis, Ungaris, Montenegros, Leedus, Portugalis ja Saksamaal – iga riik muutis oma kohta järjestuses vähemalt kahe koha võrra. Kolmteist riiki muutsid kohta järjestuses ühe koha võrra. 
 
Miinimumpalk võrreldes keskmise brutotöötasuga kuus
 
Eurostati andmetel ulatus 2013. aastal miinimumpalk ELi liikmesriikides tööstuses, ehituses ja teeninduses 33 %st kuni pisut üle 50 %ni kuu keskmisest brutotöötasust (v.a kodumajapidamiste kui tööandjate ja eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus).  Miinimumpalk kuu keskmise brutotöötasu suhtes oli kõrgeim Sloveenias (51,4 %), Kreekas (50,1 %, 2011) ja Türgis (50,0 %, 2010). Järjestuse lõpus on USA, Tšehhi Vabariik, Hispaania ja Eesti, kus igas riigis moodustas miinimumpalk alla 35 % kuu keskmisest brutotöötasust. 
 
Miinimumpalk Eestis
 
Eesti töötasu alammäär on pärast pikaajalist majanduskriisist tulenenud seisakut viimastel aastatel kasvanud ca 10 % aastas, kiiremini keskmise palga kasvust.  Siiski ei ole ta veel saavutanud 40 % taset keskmisest palgast. Kui Rahandusministeeriumi prognoos keskmise palga kohta paika peab, siis moodustab uus, kokkulepitav töötasu alammäär 2016.aastal 39,2 ja 2017.aastal 40,7 protsenti keskmisest palgast.