2. aprillil toimunud EAKLi volikogu käsitles oma istungil 6 küsimust.
Organisatsiooni arengust 2008. a. tegi ettekande EAKLi organisatsioonisekretär Hannes Roosaar. Majanduskriis on vähendanud liikmete arvu 2000 võrra, aasta algul oli liikmeid 35,8 tuhat, neist naisi 59%. Mitmes sektoris on jätkunud liikmeskonna kasv, aga see pole kompenseerinud liikmete arvu vähenemist eelkõige tööstuses. Kui seoses liikmete arvu vähenemisega laekub vähem liikmemaksu, on organisatsioonidel ka raskem oma liikmete eest seista.
Aitab ainult värbamistegevuse aktiviseerimine. Liikmeskond ongi kasvanud just organisatsioonides, kus on aktiivselt värbamisega tegeldud. EAKL autasustas meenega suurima liikmete kasvuga organisatsioone. Kuldteeneteplaadi said Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (kasv 15%) ning Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing. Hõbeplaadi said Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit, Tervishoiutöötajate Kutseliit, Õdede Liit, Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit.
Harri Taliga märkis, et käivitunud ametiühingute arenguprogrammi põhieesmärk on suurem võimekus, mis hõlmab nii liikmeskonna kasvu kui ka ametiühingute usaldusväärsusetõusu. AÜ on täna ühiskonnas hästi nähtaval, meie arvamust küsitakse. Turu-uuringute AS andmed ametiühingute usaldamisest ühiskonnas näitavad, et meie usaldusväärsus on üsna hea – 51% Eesti elanikest usaldab ametiühinguid. Kõige rohkem usaldatakse maksuametit – 81%, kõige vähem erakondi – 21%.
AÜ suurimad usaldajad on noored (20-29a) – 57%, kõrgharidusega inimesed – 54%, netosissetulekuga 6-8 tuhat krooni pereliikme kohta – 71%. Samas ei tunta meid veel piisavalt, sest 24% küsitletuist pole arvamust AÜ kohta.
Volikogu võttis info teadmiseks.
EAKLi 2008. a. eelarve täitmisest tegi ettekande EAKLi rahandussekretär Tiit Trell. Mullu moodustasid EAKLi tulud kokku 9,7 mln kr (eelarve täitmine100,3%), kulud 9 mln kr (104,2%).
Volikogu kinnitas eelarve täitmise ühehäälselt.
EAKLi 2009. a. liikmemaksudest tegi ettekande EAKLi rahandussekretär Tiit Trell. Kuna maksvaid liikmeid on eelmisest aastast veidi vähem, laekub liikmemaksu 942 610 kr (4,4% vähem kui mullu).
Volikogu kinnitas ühehäälselt liikmemaksude summad.
EAKLi 2009. a. eelarvet tutvustas EAKLi rahandussekretär Tiit Trell. Kindlalt teadaolevad tulud moodustavad 8,8 mln kr, kulud 9,2 mln kr, sh enam kui 400 tuhat kr on EAKLi omaosalus kahes ESF vahenditest rahastatavas projektis (TLS teavitus ning AÜ arenguprogramm).
Volikogu kinnitas ühehäälselt eelarve.
EAKLi autasude statuuti tutvustas EAKLi esimees Harri Taliga. EAKL tunnustamissüsteemi kuuluvad järgmised autasud: teenetemärk (kolm järku), tänukiri, aukiri, hinnaline meene. Statuut määratleb, kes annab autasu ja mille eest. Volikogu annab teenetemärke, teiste autasude üle otsustab juhatus.
Volikogu kinnitas ühehäälselt teenetemärkide statuudi. Samuti otsustas volikogu ühehäälselt anda EAKLi suur teenetemärk Solidaarsus Soome aü keskliidu SAK kauaaegsele esimehele Lauri Ihalaisele, kes lahkub maikuus ametist.
Töölepingu seaduse rakendamisest tegi ettekande Harri Taliga. Detsembris vastu võetud seadus peaks jõustuma 1. juulil. Peaminister ja tööandjad on väljendanud soovi jõustada TLS 1. juulil osaliselt: lükata edasi need seadusemuudatused, mis tõstavad töötuskindlustuse hüvitisi ja laiendavad hüvitise saajate ringi. Majanduskriis on oluliselt muutnud olukorda tööturul võrreldes ajaga, kui TLS kokku lepiti. Suur töötute arv vähendab Töötukassa reserve.
EAKL on korduvalt rõhutanud oma selget seisukohta – koondamine ja töötushüvitised on lahutamatu pakett, tööandjaid ja töötajaid tuleb kohelda võrdselt, muutunud oludes tuleb üle vaadata kogu kokkulepe. Meie valikud on tegelikult väikesed:
a) lükata edasi kogu TLS jõustamine,
b) lükata edasi koondamisi reguleeriva 5. peatüki ning töötushüvitiste osa jõustamine,
c) tõsta töötuskindlustusmakse uute hüvitiste maksmiseks piisavale tasemele.
Kui seadust tahetakse muuta vaid tööandjate kasuks, tuleb valmistuda aktsioonideks.
Lisaks avaldavad tööandjad ettevõtetes survet, et muuta kehtivaid kollektiivlepinguid, tuues ettekäändeks TLS jõustumise. Samuti püütakse üht ametiühingut teise vastu välja mängida.
Volikogu võttis info teadmiseks.
|
14. aprillil oli juhatuse koosoleku päevakorras 7 küsimust ja vaba mikrofon.
TLSi rakendamisest ja töötuskindlustuse maksemäärast rääkisid EAKLi esimees Harri Taliga ja õigussekretär Tiia E. Tammeleht. Mitu probleemi on seotud öötöö ja igapäevase puhkeajaga, toimunud on kolmepoolne kohtumine uue seaduse rakendusaktide teemal. Töötajate jaoks kõige probleemsem keskmise töötasu maksmise määrus. EAKL nõuab, et keskmise töötasu arvutamisel jäetaks välja aeg (kuni 3 kuud), kui töötaja oli üle viidud alampalgale.
H. Taliga märkis, et 20. aprillil peab Töötukassa nõukogu tegema valitsusele ettepaneku maksemäära tõstmiseks 3 protsendini – seda nõuab seadus. Kui töötuskindlustuse muudatused ka ei jõustuks, oleks Töötukassa siiski 800 mln kr miinuses, sest tööpuudus on kõrge. Tänavu prognoositakse 4 korda rohkem kindlustushüvitise saajaid kui mullu.
Tööandjad tegid ettepaneku rakendada TLS 1. juulist, jääta kehtima kindlustusmakse lagi 3%, töötajate hüvitised lükata edasi.
EAKL ei nõustu kogu kindlustuspaketi edasilükkamisega, milles aasta tagasi kokku lepiti. 3% lagi ei saa olla piir, kui töötus kasvab. Eurole üleminek kindlasti oluline, kuid see piirab Töötukassa reservide kasutamist. Aasta eest ei rääkinud valitsus eurost midagi.
Praegune kriis toob esile süsteemi vead, neid on vaja rahulikult analüüsida. Suuremaid hüvitisi on vaja just kriisi ajal, need tagavd turvatunde ja toetavad sisemaist tarbimist. Järgmised läbirääkimised tööandjatega 15. aprillil, lähtume juhatuse seisukohtadest.
Juhatus võttis info teadmiseks.
EAKLi varade olukorrast tegi ülevaate Ametiühingute Vara Halduse OÜ juhataja Andres Tozen, kelle sõnul jäid aasta alguses mitmed ruumid tühjaks. Nüüd on uued üürilised sees, aga üürihinnad on mõnevõrra langenud. Kui rentnik vahetub, tehakse ruumides jooksev remont.
H. Taliga rääkis ka EAKLi investeeringutest võlakirjadesse, mille tähtaega tahetakse pikendada. Neid küsimusi saab otsustada siis, kui laual on selge pakkumine.
Juhatus võttis info teadmiseks.
Sotsiaalkindlustuse tulevikuarengutest rääkides märkis H. Taliga, et kolmepoolsetel kohtumistel rahandus- ja sotsiaalministeeriumiga ning tööandjatega on teemaks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Tööandjad otsivad ettekäändeid, et mitte nõustuda uue süsteemiga, mis näeb ette eraõigusliku kindlustuse loomise.
Valitsuse eilne otsus külmutada teatud juhtudel pensioni II samba maksed õõnestab küll veidi riigi usaldusväärsust, aga see on ajutine samm. Põhjus on selles, et kui riiklikust pensionikidnlustusest 4% teise sambasse üle ei kanta, hõlbustab see riikilke pensionide maksmist ja vähendab avaliku sektori eelarve defitsiiti. Ühtlasi suureneb selle 4% võrra pensioniõigus riiklikus süsteemis.
Juhatus võttis info teadmiseks.
EAKLi suvekool toimub 12.-14. juunil Nelijärvel. Organisatsioonisekretäri Hannes Roosaare sõnul on peateema uus TLS. Täpsem päevakava saab valmis umbes kuu enne üritust. 10 kohta igale liidule, osalustasu 150 krooni inimese kohta. Registreerimine ainult liitude kaudu. Iga liit hoolitseb ise kohalejõudmise eest, ühist transporti ei korraldata.
Juhatus võttis info teadmiseks.
Ametiühingute haldusvõimekuse programmi täitmisest andis ülevaate programmijuht Triinu Sõelsep, kes märkis, et tegevused said alguse 2008. a lõpus, kuigi programm veel ametlikult kinnitatud pole. Koostatud on koolitusprogramm ja selle moodulid, mitmed materjalid, algamas on kavandatud seminarid. Märtsis toimus õppereis Inglismaale, järgmisel nädalal Poola. Sügisel õppereisid Taani ja Soome. 15.-16. mail toimub liitude juhtorganite koolitus ametiühingute osalemisest poliitikate kujundamisel – lektorid PRAXISest. Programmi raames on valminud ka üks trükis – ametiühingute ühinemist käsitlev “Kasvame koos”.
Registreerimine koolitustele ainult liitude kaudu. Ettepanekud teemade ja lektorite osas on teretulnud.
Juhatus võttis info teadmiseks.
EAKLi VIII Usaldusisiku päeva ettevalmistamisest rääkis H. Roosaar: üritus toimub 17. juunil Vene Teatris. Nad pakuvad ka etendust.
Peep Peterson tegio ettepaneku ühendada usaldusisiku päeva ja suvekooli, et osalejatel oleks lihtsam.
H. Taliga märkis, et usaldusisikupäeva hommikul on tavaliselt ka volikogu istung. Järgmisel aastal püüame sellega arvestada.
Juhatus võttis info teadmiseks.
EAKLi 20. aastapäeva tähistamine. H. Taliga märkis, et järgmisel aastal saab EAKL 20-aastaseks, vaja hakata mõtlema, kuidas seda tähistada. Ettepanekud on oodatud.
Juhatus võttis info teadmiseks.
EAKLi tänukirja andmine. Kalle Liivamägi tegi ettepaneku anda tänukiri Kaubandus- ja teenindustöötajate AÜ esimehele Elle Pütseppale, kellel oli 50. juubel.
Juhatus otsustas ühehäälselt anda Elle Pütseppale EAKLi tänukiri.
Vabas mikrofonis teatas H. Taliga, et EAKLi esindajad kohtuvad 14. aprillil Keskerakonnaga (nende kutsel), 15. aprillil Vabariigi Presidendiga (teemaks TLS ja töötuskindlustus), 20. aprillil on Töötukassa nõukogu koosolek ning 22. aprillil teeb Eesti Pank teatavaks oma majandusprognoosi.
24. aprillil toimus EAKLi juhatuse erakorraline koosolek koos TALO juhatusega. Päevakorras oli küsimus töölepingu seaduse rakendamisest ja Töötukassa jätkusuutlikkuse tagamisest.
H. Taliga märkis, et valitsus ei kinnitanud 23. aprillil uut töötuskindlustuse maksemäära, väites, et Töötukassa nõukogu ettepanek ei taga töötuskindlustuse jätkusuutlikkust. Sellest võib järeldada soovi survestada ametiühinguid loobuma neist kindlustushüvitistest, milles eelmisel aastal kokku lepiti. Kui tänu määra tõusule 3%ni tulud kasvavad ja hüvitised ei suurene, saab valitsus lisaressurssi 8 miljardi kärpimiseks.
Tööandjad valmis sõlmima kokkulepet, mille kohaselt töölt vabatahtlikult lahkunute kindlustamine rakendub alates 2013, hüvitise lagi langetatakse praeguselt 3 Eesti keskmiselt palgalt kahele ning maksemäära tõstmine üle 3% oleks võimalik ainult Töötukassa nõukogu ühehäälsel otsusel ja maksimaalselt 1 aastaks.
Lae langetamine kolmelt kuult kaheni ei oleks meile probleem, aga kulude kokkuhoidu annab see üsna vähe. Maksemäära tõstmiseks nõukogu otsusega ainult üheks aastaks pole korrektset juriidilist konstruktsiooni, see peab olema seaduses kirjas.
Tulude ja kulude vahed suured. Kui TLS jõustuks kogu mahus, oleks vaja miljard krooni lisaraha. Kui omal soovil töölt lahkujate kindlustus edasi lükata, siis töötajate kulu kasvab suhteliselt vähe. Põhiprobleem suures tööpuuduses, mitte uutes hüvitistes. TLS jõustamine ei lõpeta majanduskriisi.
Meile püütakse peale suruda, et loobuksime oma õigustest ja maksaksime kinni kärped, mida valitsus teha tahab. Sellega ametiühingud nõustuda ei saa. Kriisiolukorras on kindlustundel ja suurematel hüvitistel eriti oluline roll. Ilmselt peab ka töötajate maksemäär tõusma üle 2%.
Kaia Vask leidis, et TLS jõustumise võiks edasi lükata.
Sander Vaikma rõhutas, et ametiühingud ei saa nõustuda hüvitiste vähendamisega ja vabatahtlikult töölt lahkunute jätmisega ilma hüvitiseta kuni 2013. aastani. Kui raha pole, siis tuleb TLS jõustamine edasi lükata.
TALO juhatuse esimees Ago Tuuling märkis, et riskistsenaariumi korral tõuseb töötus 20 protsendini, puudutab töötus otse iga kolmandat peret. Tuleb otsida nii kokkuhoiuvariante kui ka säilitada ühiskonna tervist. Riik peab hakkama kasutama olemasolevaid vahendeid, et säilitada töökohti.
H. Taliga sõnul aitaks kriisi raskust madalapalgaliste jaoks leevendada tulumaksukoormuse ümber jagamine, tõstes maksuvaba tulu määra 5000 kroonini kuus ja tulumaksu määra 26 protsendini.
Arutati ka üle-eestilise streigi korraldamist juhul, kui valitsus ei arvesta töötajate huvidega ja soovib jõustada seaduse nii, et rakenduvad tööandjatele kasulikud uued koondamisreeglid, kuid töötushüvitised ei suurene. Ettepanek leidis toetust.
|
22. aprillil arutasid Eesti Ametiühingute Keskliidu ja justiitsministeeriumi esindajad taas uut avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu, mida EAKL sügisel teravalt kritiseeris ja mis ka praegu pole veel kõlblik seaduseks saama.
EAKL pole rahul juba avaliku teenistuja määratlusega. Ametiühingud ei saa ka nõustuda, et eelnõu järgi säilib avalike teenistujate totaalne streigikeeld, mille vastu ametiühingud on aastaid võidelnud. “ILO Haldusnõukogu tegi mullu otsuse, et Eestis kehtiv totaalne streigikeeld rikub avalike teenistujate põhiõigusi,” rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga. “Ilmselt kardab riik oma palgalisi, kui ta ei julge neile anda elementaarseid õigusi.”
Samuti ei nõustu ametiühingud, et palga maksmisel avalikele teenistujaile tahetakse seadustada praegune vohav süsteemitus ja meelevaldsus. Sisuliselt on tegemist ajakirjanduses pidevalt kritiseeritud täiesti läbipaistmatu palgakorraldusega, mida on kõlbmatuks nimetanud ka riigikontrolör.
Riigi üleolevat suhtumist oma ametnikesse iseloomustab ilmekalt asjaolu, et eelnõu kohaselt ei pea valitsus avalikus teenistuses vajalikuks mingit informeerimist ega konsulteerimist ei sealsete ametnike ega ka töölepingu alusel töötajate jaoks.
Mistahes ulatuslik ümberkorraldus on juba ette määratud läbikukkumisele, kui korrektselt ei lahendata kõiki üleminekuga seonduvaid probleeme. Seaduse rakendusosa praktiliselt puudub.
Uut ATSi on oodatud ja erinevate valitsuste poolt ka lubatud aastaid. Justiitsministeeriumis nüüd valminud tekst vajab EAKL hinnangul kindlasti tugevat ümbertegemist.
|
Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatus otsustas 24. aprillil toimunud erakorralisel istungil koos Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooniga (TALO) edastada valitsusele ja riigikogule järgmine seisukoht:
Kui valitsus peab vajalikuks minna 2011. a algul üle eurole ja on seisukohal, et selle eesmärgi nimel pole ükski hind liiga kõrge, tuleb soovitud eesmärgi kõige valutumaks saavutamiseks teha kolme asja –
• lükata uue töölepingu seaduse jõustumine edasi 1. jaanuarini 2011,
• kehtestada 1. juunist k.a. töötuskindlustusmakse määrad vastavalt Töötukassa nõukogu esmaspäevasele ettepanekule ning
• õiglasemalt jagada tulumaksukoormus madala sissetulekuga inimeste ja jõukamate elanikkonnarühmade vahel.
EAKLi ja TALO juhatused rõhutasid, et töötajad ei lepi valitsuse katsetega veeretada majanduskriisi põhiraskus töötajate õlgadele. Koosolekul osalejad märkisid, et töökohtadelt nõutakse üha resoluutsemalt teravat protestimist valitsuse vastutustundetu politikaanluse vastu, vajadusel tuleb alustada streigi ettevalmistamist.
Ametiühingud taunivad riigi poliitikat, mis seni on kulutusi kärpides majandust täiendavalt jahutanud ega pole pakkunud ühtegi toimivat lahendust majanduse elavdamiseks.
|
EAKLi esimees Harri Taliga ning keskliidu juhatuse liikmed Kaia Vask (Meremeeste Sõltumatu Ametiühing) ning Sander Vaikma (Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit) kohtusid 15. aprillil Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ning andsid talle põhjaliku ülevaate probleemidest, mis on kerkinud seoses uue töölepingu seaduse rakendamisega kui ka töötuskindlustuse jätkusuutlikkuse tagamisega.
Ametiühingute Keskliidu esindajad rõhutasid vestluses Presidendiga, et aasta tagasi sõlmitud kolmepoolset kokkulepet ei ole võimalik rakendada valikuliselt – jättes suurendamata töötuskindlustushüvitised, kuid rakendades uut koondamise korda.
|
Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad arutasid ka aprillis võimaluste üle uue töölepingu seaduse jõustamiseks ja töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ametiühingud on teinud mitmeid ettepanekuid, mis võimaldaksid töötukassa kulusid kärpida.
Töötute arvu kiirest kasvust tingitud töötukassa reservide vähenemine muudab möödapääsmatuks kiire lahenduse leidmise töötuskindlustuse tulude suurendamiseks. „Et töötukassa täidaks eesmärki, milleks ta loodi, tuleb praegu paraku töötuskindlustusmakset tõsta,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. „Probleemi käsitlemine vaid kulude kärpimise aspektist viib asja absurdini.”
Töötukassa kulud on hüppeliselt kasvanud. Kui 2008. aasta jaanuaris moodustas töötuskindlustushüvitiste väljamaksete summa 10,8 miljonit krooni, siis aasta hiljem juba 40,9 miljonit. Veebruaris olid kulud veelgi kasvanud – mulluselt 12,4 miljonilt kroonilt 54,3 miljonile tänavu.
Kui 2008. aasta algul oli oli uusi töötuskindlustushüvitise saajaid 1001 (jaanuaris) ja 843 (veebruaris), siis tänavu juba ligi 5 korda rohkem – vastavalt 4575 ja 4061. Mullu jaanuaris maksti töötuskindlustuse hüvitist 3204 ning veebruaris 3803 töötule, tänavu olid need näitajad 10087 ja 13365.
|
Euroopa Transporditöötajate Ametiühingute Föderatsiooni (ETF) Balti mere äärsete riikide meremeeste ja sadamatöötajate ametiühingute ning Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni (ITF) inspektorite iga-aastane kohtumine toimus tänavu 23.-24. aprillil Tallinnas.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) võõrustas kolleege Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Leedust, Lätist, Poolast, Venemaalt, Belgiast ja Suurbritanniast. Koos analüüsiti Läänemere laevanduses ja sadamates toimuvat, planeeriti edasist tegevust ITF-i mugavuslipu vastase kampaania jätkamisel ja kujundati ühiseid seisukohti Euroopa merenduspoliitika mõjutamiseks ja meremeestele turvalisemate töötingimuste kindlustamiseks.
ETF ühendab üle 2,5 miljoni transporditöötaja 233 ametiühingust 40 Euroopa riigist.
EMSA pressiteatesta
|
EAKLi Tartumaa osakonna ja Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni ümarlaual 20. aprillil arutati töökeskkonnaga seonduvat. Osalejaid oli 20, ametiühingut esindasid suuremate organisatsioonide (Sangar, Eesti Energia, Tartu Ülikooli kliinikum, maaparandus, jne) usaldusisikud.
Tööinspektsiooni juhataja andis ülevaate tööinspektsiooni tegevusest 2008. aastal üle Eesti ja regioonis.
Ametiühingute initsiatiivil peatuti pikemalt kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigestumiste väikesel hulgal, Arno Arukask nentis, et kutsehaiguste statistika ei näita tegelikku olukorda. Kui tööst põhjustatud haigestumist ei tuvastata õigeaegselt, areneb see 6-7 aastaga kutsehaiguseks.
Teine suurem teema ümarlaual seondus kollektiivsete koondamiste ja osaajaga töötamisega. Tartumaa omapäraks on, et koondamisi on olnud muude regioonidega võrreldes vähe, osaajaga töötamise luba taotlejaid aga rohkem.
Töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks esitati 2008.a kokku 328 taotlust, mis puudutasid 7312 töötajat. Tööinspektsioon kooskõlastas 295 taotlust, mis olid seotud 6848 töötajaga. Seega puudutas töölepingute kollektiivne lõpetamine kaks korda rohkem töötajaid, kui aastal 2007.a.
Osalisele tööajale või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks esitati 2008.a kokku 892 taotlust 41 356 töötajale. Nõusolek anti 840 taotlusele, mis olid seotud 39 509 töötajaga.
Töövaidluskomisjonidele on varasemast rohkem laekunud töötajate avaldusi, peamiseks nõudeks saamata palk, lõpparve. Võrreldes 2007. aastaga kasvas avalduste arv üle poole võrra. Töövaidluskomisjonidele üle Eesti (TVK) esitati 2008.a kokku 4102 avaldust, mis oli 57% rohkem kui aastal 2007 (2610 avaldust).
169 avaldust esitasid 2008.a tööandjad, mis moodustas 4% kõigist avaldustest. Võrreldes 2007. aastaga kasvas 2008.a tööandjate esitatud avalduste arv 17%.
Tööandjad esitasid sagedamini töötaja tekitatud materiaalse kahju hüvitamise nõudeid või enne etteteatamisetähtaja möödumist omavoliliselt töölt lahkumisega seotud nõudeid. Esitati ka nõudeid töölepingu lõpetamiseks töötajapoolse lepingu rikkumise tõttu ning rahalisi nõudeid kohustuste rikkumise eest.
Töötajad esitasid kokku 3933 avaldust. Sagedasemad nõuded olid maksmata palga nõuded (52% avaldustest), tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise hüvitise nõuded (41%) ning töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded (17%). Saamata puhkuse ja maksmata puhkusetasu nõudeid oli 14% avaldustest.
Võrreldes eelmiste aastatega on kasvanud kõik nõude liigid, kuid eriti distsiplinaarkaristuse tühistamise nõuded (+79%) ning töötamise ajal maksmata palga nõuded (+59%).
Ametiühingud tundsid huvi, kas tööinspektsiooni töö reorganiseerimine läks korda ja asjade seis paranes. Ülo Ustav andis ülevaate reorganiseerimise taotlustest, sisust ja praegusest seisust. Ta nentis, et töötajate ja tööandjate jaoks ei muutunud sisuliselt midagi, paranes aga inspektsiooni ressursside kasutamine, valutult läks mõningane koondamine, suurenenud on teavituse maht ja paranenud kvaliteet.
Tööinspektsiooni teabespetsialist Liis Rohtmets peatus ennetustööl, teabepäevadel, seminaridel ja koolitusel, samuti hea tava näidete otsimisel.
Lepiti kokku, et samalaadseid kohtumisi jätkatakse ka uuel aastal.
Tõnu Vare, Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
|
EAKLi elektrooniline infoleht
Siiri Rebane, EAKLi infojuht, tel 6412808, e-post
|
|
|
