Eesti Ametiühingute ajaloost

1905 Töölisvanemate valimised Eestimaal. 17. oktoobri manifesti järel loodi sotsiaaldemokraatide initsiatiivil Tallinnas esimesed iseseisvad ametiühinguorganisatsioonid.

1907 Eestimaa kubermangul oli loodud 13 ametiühingut ja Liivimaal kümmekond. Ilmusid ametiühingute häälekandja "Ametiühingute Teataja" ning ajakiri "Töö".

1910 Suleti kõik Tallinnas tegutsevad ametiühingud.

1917 Venemaa Veebruarirevolutsiooni järel taastati endised ametiühingu-organisatsioonid. Talllinnas moodustati Ametiühingute Keskbüroo.

1918 Lakkas ametiühingute tegevus.

30. august 1919 Eesti ametiühingute I ülemaaline kongress. Eesti Vabariigi valitsus saatis kongressi laiali.

1922 II ülemaaline ametiühingute kongress, kus valiti Eesti Töölisühingute Üldliidu Kesknõukogu.

1924 märts Eesti Vabariigi siseministri määrusega peatati "Töörahva ühise väerindega" ühinenud ametiühinguorganisatsioonide tegevus.

1927 Üleriiklik töölisühingute konverents, kus taastati riigi ametiühinguliitude keskus - Eestimaa Töölisühingute Keskliit.

1928 jaanuar Eestimaa Töölisühingute Keskliidu I kongress. Otsustati ühineda Rahvusvahelise Ametiühingute Liiduga (18. jaanuaril võeti Berliinis ETK RALi liikmeks).

1936 Tööliskoja seadusega seoses tõkestas Eesti valitsus ametiühinguliikumise arengu Eestis. Loodi valitsusesõbralik Eesti Rahvuslik Tööliit. Suhted RALiga katkesid.

1940 Eestimaa Töölisühingute Keskliidu vasakpoolne tegevus aktiviseerus.

1941–1944 Katkes ametiühingute tegevus.

1945 Moodustati harukondlikud ametiühinguliidud, kuhu kuulus 118 000 liiget.

1948 oktoober Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu reorganiseeriti Üleliidulisele Ametiühingute Kesknõukogule alluvaks Ametiühingute Nõukoguks.

1989 juuni Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu laiendatud pleenum, kus otsustati eralduda Üleliidulisest Ametiühingute Kesknõukogust ja korraldada kongress. Asutati ajaleht "Rahvaleht".

1989 detsember Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu XX kongress. Võeti vastu tegevuskava, kuulutati end vabaks sõltumatuks ametiühinguorganisatsiooniks.

1990 aprill Iseseisvad ametiühinguorganisatsioonid ja liidud moodustasid kongressil Eesti Ametiühingute Keskliidu ja võtsid vastu keskliidu põhikirja.

1991 veebruar kirjutasid valitsus ja EAKL alla esimesele sotsiaaltagatiste valdkonna leppele.

1994 detsember Eesti Ametiühingute Keskliit võeti Rahvusvahelise Vabade Ametiühingute Konföderatsiooni (ICFTU) liikmeks.

1995 jaanuar moodustatakse Baltimaade Ametiühingute Nõukogu

1995 aprill toimus EAKL 2. kongress, millel viidi sisse täiendused ja muudatused EAKLi põhikirja ja võeti vastu tegevuskava aastateks 1995–2000

1998 märts võeti Eesti Ametiühingute Keskliit Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) vaatlejaliikmeks

2000 aprill toimus EAKL 3. kongress, millel viidi sisse täiendused ja muudatused EAKLi põhikirja ja võeti vastu tegevuskava aastateks 2000–2004

2002 EAKL võeti Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) täieõiguslikuks liikmeks

2003 november toimus EAKL 4. kongress, millel viidi sisse täiendused ja muudatused EAKLi põhikirja ja võeti vastu tegevuskava aastateks 2004–2007