Uudised

Parts: töötu abiraha asemele tuleb tööotsija stipendium

07.06.2004

TALLINN, 07. juuni, BNS - Peaminister Juhan Partsi sõnul on valitsuse tööturupoliitika peamiseks eesmärgiks saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatus ning see tähendab ka senise töötu abirahade jagamise loogika muutumist.

Parts ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et kuigi tööpuuduse tase näitab alanemise trendi, ei ole olukord selles vallas veel kaugeltki rahuldav, arvestades rahvastiku jätkuva vananemisega.

"Euroopa Liidu eesmärgiks on tõsta elanikkonna tööga hõivatuse tase 70 protsendile, meil on hõivatuse tase 15-74 aastastest praegu vaid 56 protsenti," rääkis ta.

Samuti on Partsi sõnul jätkuvalt suurteks probleemideks tööhõive regionaalne ebaühtlus, inimeste vähene julgus alustada ettevõtlust ja see, et liiga paljud inimesed ei tööta õpitud erialal. Samal ajal soodustavad senised tööturumeetmed tema sõnul pigem passiivsust ja mittetöötamist ning sellisena on need ebaõiglased.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi sõnul näeb valitsus tööpoliitikas ette uusi arengusuundi, mille eesmärgiks on tuua pikaajalised töötud turule tagasi ning ennetada pikaajalist töötust ja toetustest elamist, seostades kõigi sotsiaalabi meetmete rakendamise potentsiaalse töötamisega.

"Ei ole normaalne olukord, et ainult erinevatest sotsiaaltoetustest elatuv leibkond on samaväärses olukorras leibkonnaga, kes töötab miinimumpalga eest," märkis ta.

Senine toetuste süsteem on Pomertantsi sõnul suunatud äraelamisele, mitte kujunenud aktiveerimise abivahendiks ning on soodustanud laiskust.

Valitsuse poolt kavandatav meetmete kava näeb ette, et töötu abiraha saamise eelduseks on karmistatud aktiivsusnõuded. Pomerantsi sõnul peab iga tööotsija astuma nädalas vähemalt kolm sammu töö leidmiseks või oma tööväljavaate parandamiseks, et näidata oma valmisolekut tööle naasta. Selleks nähakse ette mitmesuguseid koolitus- ja tööharjutusprogramme.

Peaminister Parts märkis, et sisuliselt muutub töötu abiraha tööotsija stipendiumiks, mis peab suunama töötu uuesti tööle, aga mitte võimaldama talle vaid äraelamist.

Partsi sõnul vajab uute meetmete rakendamisel värskendamist ka riiklik tööturuamet, peamiseks märksõnaks peavad saama juhtumikorraldus ja individuaalne lähenemine tööotsija probleemidele.

Tööandjate poolt pakutub töötukassa ja tööturuameti ühendamist ei pea valitsus Partsi sõnul praegu siiski otstarbekaks, kuna töötukassa on sotsiaalse partnerluse põhimõttel töötav organisatsioon.

Selle aasta riigieelarves on tööturumeetmete kontseptsiooni rakendamiseks ette nähtud 320 miljonit krooni, millele lisandub 16 miljonit krooni juhtumikorralduseks. Järgmisel aastal tõuseb meetmete raha kavade kohaselt 370 miljoni ja juhtumikorralduse raha 32 miljoni kroonini.

Tallinna toimetus, +372 6108 827, majandus@bns.ee
Baltic News Service