Uudised

Töötuskindlustuse ulatus laieneb: 2004 aasta I poolaasta kokkuvõte

06.07.2004

Eesti Töötukassa on 2004. aasta I poolaastal määranud töötuskindlustushüvitisi 6732 isikule, mis on enam kui kolmandiku võrra rohkem võrreldes 2003. aasta sama perioodiga, mil hüvitisi määrati 4962 isikule. Kui 2003. aastal oli õigus töötuskindlustushüvitisele vaid 18% tööotsijatest, siis 2004. aasta I poolaastal on nende isikute osakaal tõusnud 25%. Töötuskindlustushüvitise saajate arvu kasvuga on 36% tõusnud ka määratud hüvitiste kogusumma: kui 2003. aasta I poolaastal oli määratud hüvitisi 55,56 miljoni krooni eest, siis käesoleva aasta esimesel kuuel kuul on hüvitisi määratud 75,36 miljoni krooni ulatuses. Kokku laekus töövõtjatelt I poolaastal kindlustusmakseid kokku 195,6 miljonit krooni.

Nii hüvitise keskmine suurus kui ka hüvitise maksmise kestus on võrreldes 2003. aastaga kasvanud. Keskmine hüvitis on 2004. aasta juunikuu seisuga 2419 krooni, samas kui 2003. aasta keskmine hüvitis oli 2188 krooni. Töötuskindlustushüvitise keskmine päevatasu on kõige suurem naistel vanuses 55-59 eluaastat vastavalt162,81 krooni ning meestel vanuses 30-34 eluaastat vastavalt 233,42 krooni. 2003. aastal maksti hüvitist keskmiselt 139,8 päeva, 2004. aastal on hüvitise maksmise kestus tõusnud 143,5 päevani.

Tööandjate sihtfondist on esimese kuue kuuga väljamakseteks määratud 66,6 miljonit krooni, tööandjate kindlustusmakseid on laekunud 105,4 miljonit krooni.

Töölepingute kollektiivsete hüvitiste taotlusi esitati 2004. aasta I poolaastal 88, mis hõlmas 2375 isikut. 2003. aastal samal perioodil oli taotluste arv 83 ning taotlused hõlmasid kokku 2371 isikut. Kui taotluste ja isikute arv on jäänud 2003. aasta sama perioodiga võrreldavale tasemele, siis väljamaksed on tõusnud ligikaudu 15 protsenti - 15,8 miljonilt 18 miljonile. Keskmine hüvitis on 2003. aasta lõpu 7698 kroonilt tõusnud 8072 kroonile. Kõige enam esitati taotlusi kollektiivsete töölepingute lõpetamise hüvitiste taotlemiseks Tallinna (54%), Pärnumaa (12%) ja Ida-Virumaa (10%) ettevõtetelt. Ettevõtete suuruse järgi on kõige enam hüvitise taotlejaid ettevõtete seas, kus töötajaid 10-49 (41%), järgnevad ettevõtted, kus töötajate arv ületab 250 töötaja piiri (25%) ning seejärel ettevõtted töötajate arvuga vahemikus 50-249 (23%) ja 5-9 töötajat (11%).

Tööandja maksejõuetuse hüvitise taotluste arv on 2004. aasta esimesel kuuel kuul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kasvanud: kui 2003. esitati 96 taotlust, mis hõlmasid 1207 isikut, siis 2004. aastal on taotlusi esitatud 149 (kasv 55%) ning need hõlmavad kokku 2063 isikut (kasv 58,5%). Taotlusi on esitatud kõige enam Tallinnast (taotluste koguarvust 40%), Harju- ja Pärnumaalt (9%). Võrreldes 2003. aastaga on oluliselt kasvanud tööandja maksejõuetuse hüvitist saavate väikeettevõtete arv: 2003. aastal oli 1-4 töötajaga ettevõtete arv hüvitise saajatest 39%, 2004. aastal on vastav näitaja aga 54% hüvitise saajatest. Järgnevad ettevõtted, kus töötajaid 10-49 22% (2003. aasta 29%), 5-9 17% (2003. aastal 28%) ning 50-249 7% (2003. aastal 4%). Kokku on tööandja maksejõuetuse hüvitist määratud 2004. aasta I poolaastal 24,62 miljonit krooni, mis ületab kahe miljoni krooni võrra 2003. aastal kokku tehtud maksejõuetuse hüvitise väljamakseid. Keskmine maksejõuetuse hüvitise suurus käesoleval aastal on 12 606 krooni, 2003. aasta keskmine hüvitis oli 11 136 krooni.

Töötukassa on alates 2003. aastast kokku määranud kindlustushüvitisi 336 miljonit krooni, sh töötuskindlustushüvitisi 184 miljonit krooni. Lisaks kulutati riiklikuks töötu abirahaks 2003. aastal 81 miljonit krooni ning 2004. aastaks on abirahade maksmiseks riigieelarvest eraldatud 75 miljonit krooni.

Gerli Aas, Eesti Töötukassa üldosakonna juhataja
tel 667 9705, faks 667 9701, gerli.aas@tootukassa.ee

www.tootukassa.ee